125 Aastat tagasi

21. jaanuaril 1899 sõlmis Wilhelm Opel, ettevõtte asutaja Adam Opeli poeg, lepingu lukksepp Friedrich Lutzmanniga, et osta tema Motorwagenfabrik (autotehas). See oli Opeli autotootmise stardipauk.

Algas uus ajastu, mis muutis ajalugu palju kaugemal kui pelgalt Rüsselsheimis. Edukas õmblusmasinate ja jalgrataste tootja Opel alustas 125 aastat tagasi seikluslikku teekonda ettevõttel jaoks seni tundmatule territooriumile.

Sellest ajast alates on tehastes üle Euroopa toodetud üle 75 miljoni Opeli sõiduki. Üks tänaseid müügihitte, Opel Astra kõige uuem põlvkond, on pärit Rüsselsheimist. Samas kui Opel tähistab autotootmise 125. aastapäeva, veereb uuenduslik kompaktklassi auto täna koosteliinilt, pardal arenenud tehnoloogiad ja elektrifitseeritud, sõidu ajal heitmevabad jõuajamid.

Opeli tegevjuht Florian Huettl: „Nagu Opel 125 aastat tagasi, seisame nüüdki uue ajastu koidikul. Toona sai ettevõttest teerajaja, astudes autode ajastusse. Tänapäeval on Opel elektrilise autonduse pioneer, pakkudes sõidu ajal heitmevaba individuaalset liikuvust, mis sobib ka igapäevaseks kasutamiseks. Näiteks uus elektriline Astra Sports Tourer, nagu esimene Opeli auto, pärineb ka see mudel Rüsselsheimist. Oleme pärandi üle uhked ja tähistame seetõttu Opeli 125-aastase autotootmise aastapäeva elektrilise mobiilsuse tähe all.“

1890. aastate lõpp: õmblusmasinatest ja jalgratastest autodeni

Opeli edulugu algas 1862. aastal. Adam Opel ehitas oma esimese õmblusmasina Rüsselsheimis ja pani sellega aluse ettevõttele. Opel arenes peagi üheks suurimaks õmblusmasinate tootjaks Saksamaal ja eksportis neid üle kogu Euroopa. Jalgrataste tootmisega pani Opel aluse oma järgmisele eduloole.

Esimene jalgratas ehitati Rüsselsheimis 1886. aastal ja nii sai Opelist üks esimesi jalgrattatootjaid Saksamaal. 1920. aastatel – paralleelselt autoäriga – kujunes Opelist maailma suurim jalgrattatootja, edule panid aluse selleks ajaks juba teise ilma lahkunud ettevõtte asutaja pojad. 

Nad võtsid ka ette põhimõttelise kursimuutuse ja tegid Opelist motoriseeritud transpordivahendite tootmisettevõtte. Seoses jalgrattaäri langusega 1890. aastatel otsisid vennad Opelid uusi tooteid ja sattusid nii autode juurde. Fritz ja Wilhelm Opel külastasid 1897. aastal Berliinis esimest Saksa autonäitust ja kohtusid seal Friedrich Lutzmanniga.

Lukkseppmeister oli autosid tootnud aastast 1894 ja seetõttu oli tal kogemus, mida vennad Opelid otsisid. Ta kutsus vennad Opelid oma tehasesse Dessausse, kus Fritz ja Wilhelm nägid kohe Lutzmanni autotootmises suurt potentsiaali.

Kui alguses mõtlesid kõik asjaosalised koostööle, siis vennad Opelid tegid Lutzmannile ahvatleva pakkumise müüa kogu tootmine, sealhulgas maa, hoone ja töökoja sisseseade. 21. jaanuaril 1899 sõlmisid Wilhelm Opel ja Friedrich Lutzmann lepingu ostuhinnaga 116 887 marka ja tehas läks Opeli omandusse.

Kogu ettevõte koos töötajate ja masinatega koliti Dessaust Opeli peakorterisse Rüsselsheimis. Lutzmann ise määrati Adam Opeli autotehase Motorfahrzeug-Fabrik müügijuhiks.

Tootmise ja patentide omandamine tähendas, et Opel sai enda valdusesse aastatepikkuse kogemuse mootorisõidukite ehitamise vallas. Sealtmaalt valmistas Lutzmann ja Opeli jalgrattatootmisest üle ostetud valitud töötajad autosid Opeli nime all selleks spetsiaalselt püstitatud hoones. Esimesed uute mudelite reklaamid ilmusid juba 1899. aasta kevadel ja kuulutasid: „Opeli mootorautod on parimad”.

Uudne saavutus: uus Astra Sports Tourer Electric

125 aastat tagasi oli Opel-Patentmotorwagen System Lutzmann esimese Rüsselsheimis toodetud autona teedrajav saavutus, täna on selleks aga müügihitt Opel Astra kõige uuem põlvkond – Rüsselsheimis projekteeritud, arendatud ja toodetud. Dünaamiliselt silmapaistvad  elektrifitseeritud tippmudelid Astra GSe ja Astra Sports Tourer GSe (kütusekulu WLTP järgi: 1,3 l/100 km, CO2 emissioon 30-29 g/km) veerevad koos uue elektrilise Astra Sports Toureriga Rüsselsheimi konveierilt.

Täiselektriline kompaktklassi universaal, üks esimesi omataolisi, jõudis maailma esmaesitluseni eelmisel aastal IAA Mobility raames. Elektrimootor arendab 115 kW/156 hj ja võimsad 270 njuutonmeetrit maksimaalset pöördemomenti. Ja kui paljudel teistel elektriautodel on kiirus piiratud 150 km/h või 160 km/h, siis uue elektrilise Astra Sports Toureri tippkiirus võib ulatuda 170 km/h.

Sõiduulatus ühe laadimisega on kuni 413 km (WLTP). Tipptasemel tehnoloogiad, nagu omas segmendis juhtivad Intelli-Lux LED Pixel Light esituled 168 leedelemendiga ning Intelli-Drive 2.0 süsteem koos poolautomaatse sõidureahoidiku ja nutika kiirushoidikuga, on samuti saadaval.

2024. tähistatakse olulist tähtpäeva Opeli teekonnal, mis jätkub elektrifitseerimise suunas, tulekul on nii pidustused kui ka uuenduslikud uudismudelid. Peagi on oodata rohkem teavet tähtpäeva kohta.